Enn Põldroosi (s. 1933) loomingus on tema vankumatuks kriteeriumiks olnud vabadus, seda ka kõige sügavamal nõukogude perioodil.
Maali „Sõrm suus“ keskmes on provokatiivne ja julge kujund, milles võib näha nii seksuaalset alatooni kui ka ajastu irooniat. Kui traditsiooniline žest, kus sõrm asetatakse suule, tähendab vaikimist, siis millele viitab suust väljuv sõrm? Näib, et kunstnik mängib vaataja ootustega ja kutsub esile kognitiivset dissonantsi – žest, mis justkui ei oma loogilist tähendust, tekitab sellest hoolimata arvukaid assotsiatsioone ja mõtteid. Need aga sõltuvad juba vaataja isiklikust mõttemaailmast.